CONTRESTA s.f.

0.1 contresta.

0.2 Da contrastare. || La vocale tonica sarà dovuta ad avvicinamento a contestare.

0.3 Giovanni Campulu, 1302/37 (mess.): 1.

0.4 Att. solo in Giovanni Campulu, 1302/37 (mess.).

0.6 N Doc. esaustiva.

0.7 1 Lo stare l'uno contro l'altro discutendo o lottando, contesa.

0.8 Valentina Gritti 24.11.2003.

1 Lo stare l'uno contro l'altro discutendo o lottando, contesa.

[1] Giovanni Campulu, 1302/37 (mess.), L. 4, cap. 37, pag. 164.17: Standu in kista contresta, ki li boni tiravanu a kistu Stephanu jn susu e li malvasi lu tiravanu jn iusu, jntra kistu mezu l'anima de kistu cavaleri riturnau allu corpu; sì ki kistu cavaleri non sappi a diri finalimenti ki ndi fussi de kistu Stephanu.

[2] Giovanni Campulu, 1302/37 (mess.), L. 4, cap. 37, pag. 164.23: Cuj vinchissi in killa contresta, oy lu piccatu de la carni, oy li limosini - dichi sanctu Gregoriu -, pir zo ki lu judiciu di Deu è occultu, nì killu cavaleri ki lu victi, nin nuy - zo esti sanctu Gregoriu - non lu sapimu.

[u.r. 28.05.2009]